Jau žinau
palaidosiu tave
rudenį
kai aistros
nurimsta
kai žemės aitra
tik švelnią
nostalgiją
budina
palaidosiu tave
rudenį
branda jame
sužydėjai
gal astromis
nesvarbu
supilsiu mažytį
kapelį
iš smėlio
lengva tebūnie
akmenėliu
neužritinsiu
dirvine našlaite
apkaišysiu
ne samdytos
raudotojos
vario stygos
saulėtekio pušys
gieda